Tänasel ülemaailmsel meteoroloogiapäeval avaldame Eesti meteoroloogia aastaraamatu 2017. aasta kohta.
Tegemist on 8. väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri (2013. juunini Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut) meteoroloogilisest vaatlusvõrgust antud aastal, vaatlusjaamades tehtud meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne.
Ülevaade antakse nii meteoroloogilise aasta (01.12.2016–30.11.2017) kui ka kalendrilise 2017. aasta kohta.
Milline oli aasta 2017?
Eesti keskmisena oli aasta normist veidi soojem ja sajusem, päikesepaistet oli normist veidi vähem. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,5 kraadi (norm 6,0 kraadi). Eesti keskmine sajusumma oli 708 mm (norm 672 mm) ning päikesepaistelisi tunde oli 1759,0 (norm 1765,7 tundi).
Kevad üllatas lumesajuga mais. Kuu esimese kolmandiku lõpp kujunes eriliselt külmaks – mitmel pool sadas lund ja lörtsi ning siin-seal tekkis maapinnale lumevaip. Kõige enam oli lund Saaremaal – Uue-Lõve hüdromeetriajaamas mõõdeti 9. mail lumikatte paksuseks 5 cm. Mai möödus kõikjal väheste sademetega ja mõnes ilmajaamas oli mai rekordiliselt kuiv.
Augustis esinenud tugevad ja sagedased vihmahood põhjustasid mitmel pool üleujutusi. 12.−13. augustil liikus üle Eesti äikesetorm, millega kaasnesid tugevad tuuleiilid ja sajud, paiguti sadas ka rahet. Torm murdis puid ja lennutas katuseid.
Sügis oli pikas vaatlusreas kõige sajusem – alates 1961. aastast ei ole nii sajust sügist varem esinenud. Sügiskuude jooksul sadas Eesti keskmisena 268 mm, mis on 133% sajunormist (norm 201 mm).
Täpsemalt saab lugeda värskest aastaraamatust.
Eelmiste aastate aastaraamatud leiad siit.
0,0 / 0
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!